1137.   kusd leida vastuseid
wild disease
| Sisestas: wild disease |
wild disease-kust leida vastuseid

Elu maa ja taeva vahel-kas on see reaalne?
Sa elad kahe vahel kõikudes,kord elusse kiindud..
kord ülimas ükskõiksuses.Nende elu kahe vahel on
miski ekstreemne.Nuga veenil või revolver kurgus
mõtlen kuidas oleks elu taevas või põrgus.
Ja siis...
Mõtled,mõtled ja mõtlema jääd..valik on sinu..
elu suhtes sul vabad käed.Kas lähed nüüd ja oma
käe läbi või ootad veel ja põletad närvi,äkki
on veel võimalus midagi muuta.Mõtle,mõtle,aga
seekord peaga,mitte nii et revolver juhib
ajutegevust ja mõne hetke pärast on silme eest must.
XS närvipingest lahkumas emotsioonid sinu hinges.
Elu,surm,elu,surm.Ei suuda otsust langetada.
KURB!
Üks võimalus elada,teine võimalus surra,proovi
nüüd lõpuks otsusele jõuda.Oled ju veel noor ja
elu on ees.Ees seisvas elus võib palju headust
olla veel ja kui oled otsustanud minna siis,vali
selleks aeg,koht ja parim viis.Kas tynned et kogu
maailma mured on sul kaelas ja sellepärast ei ole
mõtet minna siit ja maha jätta kõik mis ja kes
sul on.Kõik kes sind aidata tahavad ja kes aidand on.
Nii et mõtle nüüd peaga mis saab edasi.Kas on mõtet
hülkata kõik ja minna ära siit.
Ära siit...
Ring suvest sulgub,mõtetes ringi hulgub.Nagu öeldakse
oled mullast siia võrsund.Elad maa ja taeva vahel,
nende kahevahel taevasse saada on meie kõigi suurim tahe.
Mõte see piinab,et sind enam ei saa,et võidki jääda
hulkuma,et taha näha põrgut ju kaa..
Kibestunud on meel,hetkeseisund on kurb.Ei taha üldse
tunnistada,et olemas on surm,julm kui see ka pole,on see
ikkagi olemas,kunagi tulemas sul,tasapisi ootamas,oled oma
hinge saatanale sa seda tagasi ei saa.Kaodand võimaluse rõõmsalt
teha taas,sa tunned et kõik on muutnud oma enda nägemist...
Kodunt on kohtamist.
Tahaks paljugi muuta..kuid ei suuda,kuid ei suuda.
Sa mõtled ainult sellele,et oleks vaid üks soov,üks väike palve,
et toimuks kõrvalekalle ja su hing jääks alles,sisemus piinab,hell
on ikkagi hing.Süüme ees jookseb läbi elu ja surma ving,suus küsimuste
ring piinab sind,tahaks lennata kui vaba lind taevasse ja tunned väga
miuke on sealne pind.Kuid vaevab see kui raske sinna saada nii palju näha
vaeva,samas saatan sulle auku kaevab allapoole sügavusse,üksindusse,õudusse
pluss veel jubenuhtlusesse ja sa tead et kui kustub valgus saab alguse pimeduse
pidu mis kaasa võtab sinu.Palvetad viimast korda-jumal,aita mind,anna mulle
kasvõi kõige madalam pilv,mille peal üksi saaks rahus puhata ja et mingid jõud
temani ei ulata.Kas jumal kuuletub sulle,oleneb,sellest kuidas sätid paika oma elu
maa ja taeva vahel-on see reaalne.On sellel mingit mõtet,see on ju probleemne,
kui ärkad hommikul ja vaatad aknast välja,mõtled mis on elu siin maal,tahax minna
taeva.Kuid karistus on karm,elu maal peab elama nii rikkuses kui vaesuses,selle
tõttu piinlema.Paljud taeva ei lähe,sest kardavad valgust.
Paljud põrgu ei lähe,sest kardavad põleda põrgus.Valust mõtled kumma pool on sinu
jaoks õigus.Ka mõtlema jääd,kus pool on su jaoks perfektsust..
Taevas räägitakse et on ilus ja valge.Põrgu aga pime,luum.kõhe ja üli range.Keda
uskuma pead,kui usud aind ühte,et elu pole grammigi lihtne.See kõik on üks suur
silmapete,selle elu maa ja taeva vahel tuleb võtta miskit ette.Kui kõik järsku vaikne
ja ümber valge,pead kohe kartma vale liigutuse kukkumine kõrgelt.Paljud sõjas hukkunud
mõõk käes,taeva läinud paljud lahingus mõõga visand,põrgu läinud.Kui tahad elada maal,
kuid aega on vähe.Eirad seadusi ja teed kõik mis tuleb pähe.
Sa kõnnid,marsid maa ja taeva vahel,ning mõtled kummal poolsusel võiks olla lahe.
Miks sa leiad,et kummagi pärast loobud kõigest oma armsamast ja muudest naistest,
lõbudest.Elu maa ja taeva vahel,miks peame siin kõikuma,miks peame seda kannatama ja
ja üle elama.Võimalik,et ei pääse taeva ega põrgu.Jääd maa peale hingega ning ingliks
ei muutu.Eks püüdke taeva saada,unistus on see,siia ilma,siin on karm ja surm on kerge...


Akordispikker