Päike suudleb kuldset kuud õhtu eel,
põimib kiired laintesse.
Kuu toob varjud,
ning puistab tähti taeva,
saadab tormis eksinud laeva.


Vaikselt varju poole vaatab temagi,
uskumatult silmini.
Hing on kerge,
naergi naerab minuga,
sest päikse kullas varjuks ma


Ref.
Leia mind siin,
otsi mind kaugustesse vii,
sest ennast peita ma ei suuda.
Leia mind siin,
kui see nüüd tõesti ongi nii,
mu varjuks muutu,
jäägi nii.


Otsin varju, 
kuid seegi on läind,
kadunud koos öise kuuga.
Hing on kerge,
naergi naerab minuga,
sest päikse kullas varjuks ma