1262.
Kas tead
Helen
|
| Sisestas: Reelika |
|
Sulle, kes Sa oled täitnud minu kaunid soovid,
Õrnalt hingan kuna tundub nagu poleks päris.
See õhk me ümber soojalt puudutab Su huuli,
Mida tunnen, mida mõtlen, südames on keegi.
Sulle, kes Sa oled päike minu igas päevas,
Minu ingel, kuu ja tähed, minu hingelaegas.
Mu südamesse oled kirjutatud Sa kui luule,
Seistes Sinu kõrval raske mõelda iial muule.
Sina tead, kuidas naeratavad sinisilmad,
Tasakaalu leidnud olles seistes Sinu kõrval.
Nagu kass, kes leidis kodu pärast pikka külma,
Või vaid unelm, riivab hetkeks liblikana silma.
Kas tead, kas Sa tead, kuidas armastan ma, kuidas Sind armastan ma.
Sulle, kes Sa oled lihtsalt minu suurim tunne,
Minu suurim õnn siin ilmas, suurim õnnetunne.
Rändan kogu elu justkui tühjas veeta kõrbes,
Raske tunda, raske mõelda, mis kandis mind Su juurde.
Oled kastepärleist kirjutatud kauneim luule,
Südamesse kirjutatud kõige kauneim tunne.
Tundub justkui oleks näinud, lihtsalt und ma,
Kuidas elan, hingan, tunnen kui Sa mu juures.
Sinu armastuse maagia imeliseim tunne,
Täiustab mu iga väikest, õnnelikku päeva.
Lihtsalt täiustab mu iga imelist päeva.
Lihtsalt täiustab mu iga õnnelikku päeva.
Kas tead, kas Sa tead, kuidas armastan ma, kuidas Sind armastan ma.
Sulle, kes Sa oled lihtsalt minu suurim tunne,
Minu suurim õnn siin ilmas, suurim õnnetunne.
Sulle, kes Sa oled päike minu igas päevas,
Minu ingel, kuu ja tähed, minu õnnelaegas.
Südamesse oled kirjutatud Sa kui luule,
Seistes Sinu kõrval raske mõelda muule.
Sulle, kes Sa oled lihtsalt minu suurim tunne,
Minu suurim õnn siin ilmas, suurim õnnetunne.
Kas tead, kas Sa tead, kuidas armastan ma, kuidas Sind armastan ma.
Kas tead, kas Sa tead, kuidas armastan ma, kuidas Sind armastan ma.
Kas tead, kas Sa tead, kuidas armastan ma, kuidas Sind armastan ma.