1264.   Tõbine
Mari-Liis Aasmäe
| Sisestas: Elllu |

Seisan kui kiirteel, tunnete keerises - pea ringi käib.
Plussid ja miinused, happed ja leelised - ükskõikne näib.
Kõik silmist kaob, süda rinnus taob.
Tunnen nii rõõmu kui hirmu.
Kas keegi uus mu ellu ilmunud?

Siis see hetk on nakkav, kui liblikad kõhus ja tunded on õhus - olen tõbine.
Siis uus epideemia, kui levima hakkab - olen tõbine.
Siis see hetk on nakkav, kui liblikad kõhus ja tunded on õhus - olen tõbine.
Siis uus epideemia, kui levima hakkab - olen tõbine.

Hommiku valguses , lainete embuses - pea ärkab ilm.
Kaob jalge alt maa just kui tiivad saan - kes aitaks mind?
Pea pilvedes kui rambi valguses.
Tunnen nii rõõmu kui hirmu.
Kas keegi uus mu ellu ilmunud?

Siis see hetk on nakkav, kui liblikad kõhus ja tunded on õhus - olen tõbine.
Siis uus epideemia, kui levima hakkab.
Siis see hetk on nakkav, kui liblikad kõhus ja tunded on õhus - olen tõbine.
Siis uus epideemia, kui levima hakkab - olen tõbine.
Siis see hetk on nakkav, kui liblikad kõhus ja tunded on õhus - olen tõbine.
Siis uus epideemia, kui levima hakkab - olen tõbine.


Akordispikker