Em                   G 
Läbi käia ei jõua me kõiki teid,
     Em                        G 
 aga jääb ka meist endast kord maha
 Am                    D 
 hõõguvaid lõkkeid ja sädemeid
        Am                D
 ja üks väikene vingerdav rada.
 Ja kui satub kord keegi me rajale,
 ega tea kust see algab või läeb,
 saab ta toetuda mändide najale,
 kust kaugele merele näeb.

G           Em   G           Em
Raira-raira-raa, raira-raira-raa
      Am              D
 saab toetuda mändide najale,
      Am             D
 kust kaugele merele näeb.
 
See on tee, kus on metsi ja rabasid.
 see on tee, kus on laukaid ja järvi,
 kus hetki on kergeid ja vabasid,
 palju sinist ja rohelist värvi.
 See on tee, kus on vajutud mõttesse,
 see on tee, kus on leidunud aega,
 kus öösel on vaadatud lõkkesse
 ja päeval on vaadatud taeva.
 
Raira-raira-raa, raira-raira-raa
 kus öösel on vaadatud lõkkesse
 ja päeval on vaadatud taeva.
 
See on tee, kus on rõõmusid jagatud,
 kus on mindud lihtsalt et minna,
 on lahtise taeva all magatud
 ja jahedust tõmmatud ninna.
 See on tee, kus on puhatud jalgasid,
 siin on pea olnud kellegi süles
 enne kui uuesti algasid
 oma minemist mägedest üles.
 
2x:
 Raira-raira-raa, raira-raira-raa
 enne kui uuesti algasid
 oma minemist mägedest üles.
 
Raira-raira-raa, raira-raira-raa (mitmeid kordi)