Metsalilled

1. Sügiskuu metsas on käes, varakult hämardub päev.
Männikul lookleval teel, viimaseid lilli näen veel.
Jalge ees sambla sees, siin ja seal meelespead.
Nende paar viimast õit, sügis unustas viia meil.

Refr.: Metsas käin muret täis, on mu hing õite seas.
Ja sulle nopin siis need, kõik andeks saan. 
Ja nii ehk taas, põimuvad veel me teed.

2. Mööduvad kiiresti kuud, saabubki suvi meil uus.
Kohiseb mets nagu hiis, pulmakell heliseb siis.
Neiu noor valge loor, nii see päev meelde jääb.
Mõrsja peas pruudipärg, metsalillede põim on see. 

Refr.: Aga tea meeles pea, millest kõik algas kord.
Ja kuis kord ristusid teed, kimp õisi peos nüüd õnne seob. 
On metsalilled need.

3. Sügiskuu metsas on käes, varakult hämardub päev.
Männikul lookleval teel, viimaseid lilli näen veel.
Jalge ees sambla sees, siin ja seal meelespead.
Nende paar viimast õit, sügis unustas viia meil.

Refr.: Aga tea meeles pea, millest kõik algas kord.
Ja kuis kord ristusid teed, kimp õisi peos nüüd õnne seob. 
On metsalilled need.