Laev tõstis purjed üles öises fjordis 
ja särasid veel tuled mustas vees. 
Üks väike tüdruk kaljul õie murdis, 
kui ratta juurde asus roolimees. 

Õis langes alla ranna vahupiiri 
ja tuulelaulu kustus vaikne nutt. 
Laev uljalt ulgumere poole tüüris 
ja ookeani jõudis hommikul. 

Jäid maha rand ja kaljul väike maja 
ja sillale viiv alla kitsas tee. 
Veel hõljuks nagu üle fjordi vee 
siis meremehe nukker laulukaja. 

Mees roolis rinna vastu ratast surub, 
on iga laine vaenlane ta ees. 
Silm otsib aga õrna naisekuju 
ja silmapiiri valge vahu sees.