Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, 
kaugelt tervisi saadan ma sul. 
Üksi rändan ma võõramaa radu, 
pisar laugel, kui meelestud mul. 

Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, 
tasa sosistas õrn tuulehoog, 
kurvalt kaeblesid kajakad rannal, 
kurvalt kohises vahune voog. 

Vaikseks jäänud on tormine meri, 
vaikseks jäänud on kallima rind, 
üle lageda vete vaid kajab 
kurb ja igatsev hulkuri laul. 

Tulge tagasi, Eestimaa pojad. 
Tulge tagasi, ootame teid. 
Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, 
võtke kaasa ka haavatud kõik.