On hommikul punased kardinad ees
nende taga on varjul üks hoovus
On hommikul tuhanded kaelakeed
iga pärl kus kord on kellegi noorus

Su ümber on võõras ja unistav linn
oled sündinud siin, kuid mitte siin loodud
Mis sellest et särab ja lohutab ilm
vanalt sirgu ei saa, kui noorena kooldud

Selles linnas on tornid ja jõgi ja aeg
tema ongi see mis uhub kõik randa
Su juttu ei mõistetud andesta see
lõpuks ometi võid sa ära kõik anda