Kui kord õhtul meie kamp mööda linna seal hulkus
     ja kohutav janu see kõrvetas kurku

     Siis kõndisin mina kui kaamel Saharas
     tõin välja kõik kangema vedelas taaras

     Seal saime meie kätte ühe lõbusa linnu 
     kes seltskonda sisse tõi elu ja innu

     Aga ta kodu oli täiesti patune urgas
     seal puskaripudelid mulksusid nurgas

     Aga see tüdruk oli kõrgeste arenend kunstis
     tema püksata laua peal klassikat tantsis

     Ja lõpuks end täiesti paljaks ka kiskus
     ta kogu aeg kellegi süles meist istus

     Ja lahti läks selline pidu ja mürgel
     et varsti kõik roomasid maas nagu hülged

     Seal igamees vägevalt laulu seal röökis
     ja vahepeal toanurgas kummuli öökis

     Ja seal sotti ei saanud kas hommik või õhtu
     sest kõiksugu solki oli kallatud kõhtu

     Aga hommikul jooksid kõik naabrid seal platsi
     neil kaasas olid kõiksugu kaikad ja latid

     Aga see oli pidu, aga see oli alles Viiu
     kes majasse sisse tõi tüli ja riiu