V & S: Andrus Hiiepuu

DAbm
1.  Mu huuled on vastu vihma
 GD
 ja peod toetavad päikest.
 GD
 Ma pilguga riivan Su pihta,
 E
 ma ootan tuult.
 CGD
 Ma ootan tuult ja äikest.
 Abm
 Veel kuulda võib öölinnu huiget,
 GD
 lööb mõistus mus raginal välku.
 GDE
 Ma tunnen Su vahedat pilget kui vihmane ilm,
 CGD
 kuis vihma langeb mul näkku.
 
DAGbm
Refr.Ainult siis võib jõudu tunda,
DGA7
vaibub viimne vaev.
GbmAbm
Valgus iidne, puude all
GAD
kostub mu kähisev naer.

2.  Jah, raju see vallandub kohe,
 on algamas metsade trall.
 Ning valla siis pääseb must ohe,
 on kadumas hall,
 on kadumas tume ja hall.
 Kuid raugevad peagi kõik tuuled,
 Sa taandud ja vaikuseks saad.
 Jääb vikerkaar toetuma puule ning sosistab maa,
 ja hääletult sosistab maa:
 
Refr.
 
3.  Ja kõigest, mis läks, polnud muret
 ei naerul, ei peituse teel.
 Me läksime, küünaldel tuled,
 oli pühalik see.
 Oli ülev ja pühalik see.
 Ning Päike, mis tõusis Su juustest,
 oli loojangupunastust täis.
 Ja sõnu ma kuulsin Su huultelt,
 kõik leegitsev näis.
 Nägin tules ja leekides päid.
 
Refr.Ainult siis võib jõudu tunda,
vaibub viimne vaev.
Valgus iidne, puude all
kostub mu kähisev naer.
Ainul nüüd ja eal, ei iialgi
hõõguvad me teed.
Oo, ma näen, ei kustu leek,d
:,: valgus veel põleb mu sees. :,: