Marina Marina Marina
sa päikese endaga tood
Marina Marina Marina
kuid valgus ka varjusid loob

Kui sind koju saadan
iga kord maloodan
ainsat sõna sinult ootan
mis jäädavalt seob meid
Aga näib et sulle meeldib vaba olla
miks siis vastad mulle 
sa ikka ei ei ei

Kas te tõesti ei tunne mu Marinat
ei teagi kuidas ta mu südant piinab
kõik näevad kuid mul on uni läinud
Marina peale ma mõtlema pean

Ta juuksed on nii säravad ja pruunid
kui soe ja sume vaikne õhtu juunis
ja kui ta mulle korraks otsa vaatab
on selleks korraks tuju jälle hea