470.   10203
vennaskond
| Sisestas: |

Veinikeldris kahe suure veinivaadi vahel
Lesin ma ja ta'nagi mind vo~ite leida siit.
Emban teid, mu tu'druk. Prikk ja'a'b ootama meid lahel.
Keegi kordab mingit arvu, kostub mingi viit:
'10203.'

Suudlen teie huuli, ru'u'pan punast veini manu.
O~htud on siin soojad, hurmav ristikuaroom.
Va'ljas hiilib rebaseid, kes murravad siin kanu.
Mina olen nende so~ber. Kordab ha'a'letoon'
'10203.'

Su'dao'o'sel ronimegi veinikeldrist va'lja.
Igavene lahe on ju lahkuda siit o'o's.
Kukrus ko~liseb mul kuld, vo~in teha teile va'lja.
Leidsin selle maast. Ent keegi kordab ja'lle o'o's:
'10203.'

Ko~nnime ning rebased on pidevalt meil jalus.
Hauguvad ning kuskil kaugel vilgub tulesilm.
Ei ta vilgu ma'e peal linnas ega ma'e all talus.
Pillub justkui mingeid numbreid nagu kuri silm:
'10203.'

Minnes la'bi paksu metsa, ise kartes kolle,
Kohas, mis on mo'o'das, ajal, mis on alles ees.
Armastan ma headust, u'le ko~ige vihkan lolle.
Tormidega linnad juba ootavad meid ees.
10203.


Akordispikker