Mul tuli tee peal röövel vastu, ta tuli vastu, ta tuli vastu
Ja edasi ei luband astu, ei luband ainsat sammugi.

Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma
Pakun talle kommikotti, kommikotti, kommikotti
Präänikuid ja moosipotti talle pakun ma

Kuid röövel präänikuid ei taha, ta nõuab raha, ta nõuab raha.
Kuid raha mul ei ole anda, ei ole ainsat pennigi.

Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.
Röövel tupest tõmbas mõõga, tõmbas mõõga, tõmbas mõõga
Raius pea mul maha hooga, maha raius mul.

Ja nüüd ma laman lumehanges, jah lumehanges, jah lumehanges
Kuid korraga siis meenub mulle, et Kuningkunde ootab mind.

Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.
Tõusin maast siis ülesse, ülesse, ülesse
Haarsin pea siis kaenlasse, kaenlasse siis ma.

Ja Kuningkunde juurde tõttan, ta juurde tõttan, ta juurde tõttan
Sest igavesti talle kuulun, sest igavesti ta mu arm.