521.
Läänemere Lained
Rahvas
|
| Sisestas: |
|
1.Seal kus Läänemere lained laksuvad,
seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,
:,:seal on valge majak, valge nagu luik,
seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,:
2.Mäletan, kui olin alles väikene, mõtlesin, et lähen ära kaugele.
:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,
lapsepõlvekodu meelde mul ikka jäänd. :,:
3.Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,
kallim neiu hingab teise rinna na´al,
:,: õed ja vennad on läinud, ilma laiali.
Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,:
4.Rändamisest väsind, koju tulen ma,
vana kase alla istun puhkama.
:,: Vana kase kohin mulle jutustab,
ammu möödund aegu meelde tuletab. :,: