1.Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust,
ei ma pannud pilliroogu mastideks ega 
punapõllekesi purjedeks.

2.Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on käinud läbi mitme mere veest.

Kõige nooremal on üle valla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.

3.Igal mehel noorik randa maha jäi.
Igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt–  
tema on ju tähtis karjabrigadir.

4.Küll ta kaunis on, kuid nagu kibe sool.
ütleb – sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud, 
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.

	Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
        näha toon sul iludusi angerjaid – 
        sihvakad ja sirged, sabakuubedes, 
        tulevad ja kummardavad sinu ees.
	Oota, küll sa minu karja näha saad!
        Lõhed laiad, laigud otsal säravad, 
        seljauimed vikerkaarest värvitud, 
        küljed hõberahadega kirjatud.