1.Kui kallist kodust läksin 
ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele,
siis ütles kase varjul mu hella neiuke:
Nii selge kui see allik 
On minu armastus, on minu armastus,
siit käib küll õhtu õhul su järel igatsus!

Refr: Minu süda on kui Emajõgi,
voolab vaikselt tundmata ta põhi.
:,: Täna võid sa neidu armasta,
kuid homme vaata, kuidas temast lahti saad.:,:

2.Ma nägin mõnda kaske 
ja mõnda allikat, ja mõnda allikat.
Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat.
Ei olnud kask, ei allik
nii armas ometi, nii armas ometi,
ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi.

Refr:	Minu süda on kui Emajõgi…

3.Kui kaugelt jälle koju
ma rõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin
ja allikat ja kaske ma jälle tervitin.
Kask oli ära kuivand
Ja allik mudane, ja allik mudane.
Mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse.

Refr:	Minu süda on kui Emajõgi.