Elas korra Tartus vana juut,
juut see oli vaga ja ka truu,
tema armas naene
tihti üksipäene
palus taevataadilt õnnistust.

Eide palv ei läinud kaduma
taevataat see võttis õnnista,
kinkis juudil tütre
nimeks pandi Riiva
kõik olid Riivast vaimustud.

Kõik laulsid: 'Riivake
Sa mulle musike.
Sa oled ilusam kui õrnim õis.
Su silmad ilusad, Su juuksed kenemad.. '
ja Tartus laulis Riivast; iga mees.

Riivakene sirgus suuremaks
juba talle meeldis Klempner Max
Riiva teadis seda
Max nii armas kena,
teda kõigest hingest armastab.

Aga armuaeg oli üürike,
Max see kinkis oma südame
rikkal juudi tütrel,
ilusal Rebeccal
ja siis tegid pulmad toredad.

Kõik laulsid ..

Nõnda sai siis Riivast eludaam
huvi talle pakkus kinodraam
Sääl kaffe 'Nouitzky' kus sai lõbu tihti
'Bürgerumsef', 'Werner', 'Automaat'
Kurualt lõppes Riiva eludraam
Tartu iinna kuulus lõbudaam
Emajõe laened
võtsid vastu vaese,
juudi tütre Riiva korjuse.

Kõik laulsid . .