Lugedes romaani, üks neiu tegi plaani,
tarvis reisu teha, et saaks ilma näha.
Ilusam kui Eestis, mehed käivd vestis,
kõigil palju aega ümberringi kaeda.

Ahuid, krokodillid, rebased ja siilid -
kõik on koduloomad palju kasu toovad.
Mustad, valged mehed,igalpool kus lähed,
kõik on väga lahked ja viisakad.

Nägi vähe vaeva leidis siis ka laeva.
Sõitis selle pardal kuni teisel kaldal.
Seal tema tahtis maale astu, võeti lahkelt
vastu, soojal suveaal mustameeste maal.

Ilus palmisalu kõik olid paljajalu,
tantsisid ja sõivad, jälle trummi lõivad.
Neiukene üksinda mõtles: kõik teen kaasa ka.
Läks siis kohe tantsima musta mehega.

Kuidas käis siis käsi, oh, ära seda küsi!
Musta mehe asi ei lõbutsemast väsi.
Mis seal kõik siis juhtus, 
kõik ei olnud puhtus,
neiu kõike näinud oli, kodumaale tuli.

Siin tema tahtis mehel minna,
selleks läks tema linna.
Leidis voorimehe paremaid oli vähe.
Aeg edasi nii sõudis, aeg tal kätte jõudis
neiu valmls oli - kurg tal külla tuli.

Küll siis löödi lokku
kõik naised jooksid kokku.
Hüüdsid nagu koor: 'Kus on ämmamoor?
ämmamoor ei väsi, väriseb tal käsi,
otsa ees on higi - laps on must kui pigi.

Siis naistel ümberringi
hing jääb rinnus kinni.
Tõstavad siis kisa: 'Kes on lapse isa
Voorimees punapeaga ei uõtt seda heaga
hüüdis üle kisa: 'Kurat on ta isa!'