683.
Maid ja rahvaid maha jättes
Rahvas
|
| Sisestas: |
|
:,: Maid ja rahvaid maha jättes,
rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:
:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:
:,:Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest viinast põrand libe. :,:
:,: Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi. :,:
:,: Räägiti seal vanast ajast,
ja ka meie lunastajast. :,:
:,: Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette. :,:
:,: Ukse vahelt paistis pilu.
Kõrvaltoas oli nääriilu. :,:
:,: Mehed jooksid, habe ormis,
näärikuuse peale tormi. :,:
Oh sa, õnnistaja, hoia,
:,: Kes sai kooki, kes sai saia, :,:
Kes sai väikse prääniku.