Kus oled nüüd sa, mis sinust on saand?
ühine tee, mida mööda sai käidud, tolmuks on saand.
Kas näha sind saan kunagi veel?
Rõõm ja õnn, mis meile said osaks, petlikuks jäid. 

    ükskõik, kuhu lä'en, või mida ma teen,
    Su silmi nii selgeid jälle oma kujutlusis näen.
    Sa olid nii hea, nii lahke ja hell,
    Sest sinu hingesoojust vajas süda nii habras ja
    õrn. Mida nõuan ma veel, kallis, läksid lahku me    teed.    

Kus oled nüüd sa, mis sinust on saand ...
   
 Sa olid nii noor, minu lootus ja õnn,
  Ma tahaksin jälle olla su juures ning aidata sind.
    Olid ainus mul sa, sinust mõtlen nüüd ma:
    Kas oli see õige, et äkki mu juurest ära läksid sa?
    Mida vajan ma veel - kallis, kas sind kohtan    eluteel?

Kus oled nüüd sa, mis sinust on saand …