708.
Bona sera, senoriina Ivo Linna |
| Sisestas: | |
Bona sera, senjoriina, bona sera, üle Naapoli on taeva tõusnud kuu. Pole kerge praegu öelda: bona sera, sest silmad tähti täis ja suudlust on ootamas suu. Kuid eks homme taas siinsamas kokku saame kui vaid päike mere kohal loitma lööb. Me terve pika päeva jälle käime ringi kuldse sõrmuse ma siis sulle kingin. Aga praegu ütlen vaid, et oled kallis: Bona sera, senjoriina, soovin head ööd.
Akordispikker |