Tasa heliseb kelluke väljal
kerge tolm keerleb hämaral teel.
Laulab küüdimees nukralt ja vaikselt,
kaua laul kajab väljadel veel.(2x)

Selles laulus on tundeid nii palju,
nõnda lihtne ja liigutav see,
et mu tardunud süda lööb valjult
ja tas uuesti loitma lööb leek.

Teised ööd mulle tulevad meelde,
kodumetsad ja haljendav niit.
Ammu kuivanud silmadest veereb
jälle pisara põletav piisk.

Tasa heliseb kelluke väljal,
kerge tolm keerleb hämaral teel.
Vaikind küüdimees, maantee nüüd tundub
mul nii lõputu, lõputu ees.