Sina kevadel tuled ja oisi mul tood,
ärakadudunud õnne mul tagasi tood.

R: Ei takista vallid, ei takista kraav,
   kui kokku tahab saada üks õnnelik paar.

Sina kinkisid mulle üks sinine ois,
mis ikka ja alati meeldida võib. 

 R: Ei takista vallid...

Sina oled ju kenadam lillede ois,
ei iialgi sinust ma lahkuda voi.  

R: Ei takista vallid...

Aga maalitud lilledel lõhna ei ole,
ja sunnitud armastus südamel kole.  

R: Ei takista vallid...

Sest olemas päike ja tähed ja kuu
ja küünlad ja latern kui süda, mis truu.  

R: Ei takista vallid...

Veel olemas redelid, purded ja muu,
ei takista miski kaht südant, mis truud.  

R: Ei takista vallid…