777.   Jääaeg
Justament
| Sisestas: |

JääAEG   V.VASSILJEV/V.KANGUR


	1. öö üle ängi, teeb ristimärgi
	   ja halud lõõmavad lees.
	   Käol kellavärgis, kui surisängis
 	   jääb kitsaks puusägi sees.

	   On hääl tal kähe ja aega vähe
	   ning läbi lihast ja luust
	   külm judin läheb, kui jõuab pähe
	   ,et kuulen tõde ta suust.

	2. Ei jalust raba, et seljataga
	   on parem pool eluloost.
	   Mul voli vaba, et unistada
	   ees on veel apoteoos.

	   Kas Jõulurahu, mu tuppa mahub
	   kui olen mõtlik ja morn?
	   ^Sampanja vahus, pokaali tahust
	   saab kurbade tuletorn.

	Ref. Kes poleks püüdnud aega peatada,
	     et elu mööda ei läeks.
	     Ning seisma silmapilk kui kastetilk jääks.
	     Nüüd aeg on tulnud sellest teatada,
	     ei halba muuta saa hääks,
	     kui tarduks lumeks me või kalgenduks jääks.

	3. üks ennast müütab ja kirgi süütab
	   ses pole midagi uut.
	   Teist kõik see tüütab, end musta rüütab
	   ning ta'st saab kristuse pruut.

	   Erk tähevalgus on elu algus
	   ja pilverünk selle surm.
	   Oh maine malbus, oh kaine kalgus,
	   oh aja hukutav hurm!

	Ref. Kes poleks püüdnud ...

	Soolo

	Ref. Kes poleks püüdnud ...

	Ref. Kes poleks püüdnud ...


Akordispikker