777.
Jääaeg
Justament
|
| Sisestas: |
|
JääAEG V.VASSILJEV/V.KANGUR
1. öö üle ängi, teeb ristimärgi
ja halud lõõmavad lees.
Käol kellavärgis, kui surisängis
jääb kitsaks puusägi sees.
On hääl tal kähe ja aega vähe
ning läbi lihast ja luust
külm judin läheb, kui jõuab pähe
,et kuulen tõde ta suust.
2. Ei jalust raba, et seljataga
on parem pool eluloost.
Mul voli vaba, et unistada
ees on veel apoteoos.
Kas Jõulurahu, mu tuppa mahub
kui olen mõtlik ja morn?
^Sampanja vahus, pokaali tahust
saab kurbade tuletorn.
Ref. Kes poleks püüdnud aega peatada,
et elu mööda ei läeks.
Ning seisma silmapilk kui kastetilk jääks.
Nüüd aeg on tulnud sellest teatada,
ei halba muuta saa hääks,
kui tarduks lumeks me või kalgenduks jääks.
3. üks ennast müütab ja kirgi süütab
ses pole midagi uut.
Teist kõik see tüütab, end musta rüütab
ning ta'st saab kristuse pruut.
Erk tähevalgus on elu algus
ja pilverünk selle surm.
Oh maine malbus, oh kaine kalgus,
oh aja hukutav hurm!
Ref. Kes poleks püüdnud ...
Soolo
Ref. Kes poleks püüdnud ...
Ref. Kes poleks püüdnud ...