Ma sinusse usun, tean et tuleb kord päev
       koos edasi minnes sa õnne näed
       Vaid sinule loodan, teisiti ma ei saa
       nii ütleb mu tunne et õige leidnud ma 

R:   Sind vaid näen, igal pool oma kujutluses
       oma käed sulle sead, ning paitan su pead

       Su puudutus õrn, just kui ärataks mind 
       ma oleks kui näinud, tuhat aastat und
       Kus varem sa olid, mix ei tulnud sa siis
       oleks õrnalt mind puudutand, ja kaasa viind

R:   Sind vaid näen . . . . . 

       Aja möödudes veelgi, rohkem armastan sind
       ja oskan ka hinnata, sinu püüdlusi
       Kui me teineteist tunneks, arvan et siis ka teaks
       et miski me armastust ei suuda purustada