866.
Ballaad Nr.2
Tätte
|
| Sisestas: |
|
Ma ei teadnud millal minna
jäin veel natukeseks sinna
kuigi olin selgelt näinud
suurem osa oli läinud
Kes siis olid jäänud sinna
maapoiss kes ei tundnud linna
tüdruk kellel hakkas paha
mees kes bussidest jäi maha
ja siis muidugi see naine
minu tolle õhtu paine
istus vaikselt pilk nii lubav
et mul hakkas ebamugav
Lõhik seelikul nii julge
lausa karjus tulge tulge
teadsin naine tahab seda
et ma kõnetaksin teda
ainus mõte pähe trügis
kuidas teile meeldib sügis
küsimus läks väga täppi
sest et naine lausus äkki
kas mult oleks palju nõuda
kohe tegudeni jõuda
teise tuppa naine astus
ootama ei jäänud vastust
ütles tulge kui on mahti
läks ja jättis ukse lahti
terve õhtu olin luurand
iga naise sõna kuuland
teinud naise ümber ringe
püüdnud piiluda ta hinge
nüüd ma tahtsin ennast kaitsta
ma ei tahtnud teda maitsta
ma ei tahtnud hämarasse
lööma ühte väravasse
mees kes bussidest jäi maha
juba luges takso raha
tüdruk kellel nägu kaame
haudus lahkumise plaane
maapoiss kes ei tundnud linna
mõtles kaardi järgi minna
aga mina seisin paigal
triibulisel kaltsuvaibal
mõtlesin et mida mulle
pakkuda võiks hüpe tulle
lõpuks mõistus tuli pähe
teise tuppa ma ei lähe
ja just siis ma läksin sinna
kuhu ma ei tahtnud minna
arvasin et astun tulle
aga praegu meenub mulle
lahkumise silmavesi,
tuba täis vaid virmalisi
lahkumise silmavesi,
tuba täis vaid virmalisi
ma ei teadnud millal minna
jäin veel natukeseks sinna
kuigi olin selgelt näinud
suurem osa oli läinud