üks kutse mind hoiab ja viib,
ta küünistab tuhande küünega.
Ma ei usu et on vaid liiv,
ma ei usu et on vaid taevas ja maa,
ma ei usu et on vaid taevas ja maa.

Ta irvitab minu üle,
kuid on nii lõhnav ja hea.
Ma istun tal hellasti süles,
kuid keegi seda ei tea,
kuid keegi seda ei tea.

See on minu maa mis iial end ei näita,
Lemuuria, Lemuuria
Kes küünistab, torgib ja paitab,
ma olen põlvili ta ees.
ükski tuul mind ei murra,
ma olen otsiv mees,
sest seal vaid tahan surra ma,
sest seal vaid tahan surra ma,
sest seal vaid tahan surra ma.

Lemuuria, Lemuuria, Lemuuria,
Lemuuria, Lemuuria, Lemuuria.