870.
Kõrge lend 2
Tätte
|
| Sisestas: |
|
Kuidas minna saad, kui see, mis on, on algus.
Seal, kus oli pimedus, seal nüüd on valgus.
Veel ei jõudnud öelda sulle peamist,
neetult raske kanda üksi seda teadmist.
Jah, milleks kõik see mäng, kui minna ma ei suuda.
Ja kui ma lähekski, see suurt ei muuda:
veel, mis elult oskan uskuda ja loota,
seda kõik sinult, ainult sinult ootan.
Ref:
Ei ma hommikul veel aimanud, et täna on see päev:
millaks eland, mida oodand - et ma täna seda näen.
Ainult nüüd, kui vaatan sind, sind tahan endale
ja kui võtad mu, siis luban, et vaid kõrgelt lendame.
Tundsin ära, mida otsind olen kogu pika tee,
arvasin küll muud, kuid selgus - sina oled see.
Pole tundnud veel, et süda mul ei kahtle,
kuhu mõte mind ka viib, ma näen meid kahte.
Näen vaid pilt, kus mu käed on sinu kaelas
ja nii lähedal, nii lähedal on taevas.
ütleme, et ma ei olnud selleks valmis,
et üks silmavaade olla võib nii kallis.
Tundsin - miski minus igaveseks muutus,
kui mu pilk vaid hetkeks sinu pilku puutus.
Ref