Inimene, inimene, inimene, inimene
minu jaoks ei kõla ammu enam vingelt.
Iseenda vangivalvur, iseenda pettur,
iseenda mänguvälja vabatahtlik ettur.
Abi otsib kõigest muust, kuid mitte oma hingelt.

Valguskindlad hambaplommid, valguskindlad mõtted,
läbimõeldud askeldused, tühjad ettevõtted.
Tulusid ja kulusid ei saanud nulli aetud,
enda vastu mõttes relv on juba laetud.
Autoraadio kuues kord on pätid pannud pihta.

Ma tahan olla öö su akna taga.
Ma tahan olla kardin akna ees.

Tore jõuda õhtuti on oma sooja tuppa,
sulgeda end peldikusse ja seal veidi nutta.
Mis eile oli odav, täna krooni võrra kallim,
elu jälle nagu needus krooni võrra hallim.
õnneks tuleb telekast üks koguperefilm.

Elu nagu õhupall, mis iial maad ei puutu,
Oled tark, kui ristsõnas tähed paned ruutu.
Oleks õnn, kui sissetulek halvemaks ei muutu.
Ristmikkudel ummikutes autoga teed tuutu:
sellega sa annad märku, et sa oled mees.

Ja südames on mingid asjalood.
Seal pole enam nii, kui oli varem.

Iga naeratuse taga väike salaplaan,
sõprus on küll ilus, aga mis ma sellest saan?
Olmeelektroonika on elu kõrgem siht.
Aafrikasse päiksereis ja ongi hästi kihvt.
Elukindlustus sul annab igavese elu.

Inimene, inimene, inimene, inimene
minu jaoks ei kõla ammu enam vingelt.
Iseenda vangivalvur, iseenda pettur,
iseenda mänguvälja vabatahtlik ettur.
Abi otsib kõigest muust, kuid mitte oma hingelt.

Inimene, inimene, inimene, inimene
Inimene, inimene, inimene, inimene

Raske pole ennustada ette sinu saatust:
augustis sind ootab tehnoülevaatus.
Jõuludeks on vaja osta kokku palju kinke.
Päevast päeva kannatada süüdistavaid pilke.
Inimene, inimene, inimene, inimene, inimene.