em  G
1. 	Raisk, on elu see,
               A      D       em
	mis mu kondid pehmeks teeb,
                            D      A      em
	ei lange õllele ses suhtes mingit süüd.
           Am   C         dm     G    am
	Arusaamine on mul tõesti tõeline,
                               G        am
	endast andma pean küll ikka parima.
                                C
	Kuid miks praegu langen ma,
                dm  G     am
	sellest aru ma ei saa,
                          G        am
	suudan õhata vaid õrnalt: '�allalla!'
               A          D        A
	Suudan õhata vaid õrnalt: '�allalla!'

             D           G
Refr:	Vaid siis tõusen taas,
                 D             A7
	kui kõik naised sillas maas
                     D       G
	ning hüüan: 'Taara!
                         A
	Tee ometi mu�st mees!'
               D                G
	Kindel see, mul üks sündroom,
                D              A7
	tõustes jälle joon kui loom.
                 D    G
	Mu ainus rõõm           A7   em
	on võtta veel üks väike sõõm.
	
2. 	Lood on siiski täbarad,
	riided seljas räbalad.
	Tajun, et vist lõpp on lähedal.
	Sest seitse haava reas on maos,
	????? mulle kõik see kaos.
	Tähtis see, et veri õllega mind seoks.
	Arusaamine on mul tõesti tõeline,
	endast andma pean küll ikka parima.
	Kuid miks praegu langen ma,
	sellest aru ma ei saa,
	:,: suudan õhata vaid õrnalt: '�allalla!' :,:
	
2x Refr