C
Mägral oli maja nii nagu vaja, 
                            Dm
see temalt võttis kogu tema aja. 
F          C      G            Am
Juba tehti treppi, juba pandi voodrit, 
      Dm                     G
mägra peres polnud ainsatki loodrit. 

Kuni ühel õhtul keegi äkki kloppis, 
ukse taga seisid kährikkoerad troppis. 
Trügisid kõik sisse, pambud pandi maha. 
Vaatasid siis ringi: korter pole paha! 

'Miski siin ei klapi,' hüüdis vana mäger. 
'Kõik on korras, papi', vastas talle kährik, 
'Ruum on teil ju lahe, jääme veidiks siia 
poleks mõtet asja kakluseni viia'. 

Kährikuid on palju, neid on kihvad, 
kõhu peal on rotinahast rihmad. 
Jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse, 
omakorda võtsid sõpru korterisse.

Aga mägrapapi kõndis kohtuvahet,
lootuses et kohus nuhtleb seda pahet.
Aga kohtusaksaks oli vana hall karu,
kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru.

Mägrapapi visalt ründas kohtumaja,
kuni tallas sisse suure laia raja.
See ei ole teada, kuidas lõppes kohus,
aga rada lookleb praegugi veel rohus.