932.   Meie mees Islandil
Väikeste Lõõtspillide ühing
| Sisestas: |

On sügis käes me Valmarit ootab Islandi saar.
Seal viiulidotsendina ta töötab aastat paar.
Mees võtab hõlmad koomale ja poogna riiulilt.
Mis imeasju näha saad, kui mõistad viiulit.

Seal õpetajad hinnatud on mitte nagu siin.
Nad ringi sõitvad tõllaga ja suus on mandariin.
Seal raha sajab vihmana, sest muud ei saja seal.
Ja vaalaskalad kõnnivad seal uhkelt linna peal.

Kõik õpilased jörmid on ja teevad kõva 'Joo!'
Ja Valmar annab kantsikut ja näitab kus on DO.
Kui kuulab laste käginat, poeb hinge igatsus.
Kõik kaunid hetked kodumaal, eal jalg ei libastu.

Kord kuus kui fraki selga aab ja mäele astub ta.
Ja pisar laugel Schönberg'it ta tõmbab poognaga.
Ja teda härdalt kuulab pealt üks napakas pngviin.
Kui algab suvevaheaeg, sealt pääseb tagasi.


Akordispikker